Quantcast
Channel: Uudised – Eesti E-kaubanduse Liit
Viewing all 459 articles
Browse latest View live

Müügiprojektide koordinaator

$
0
0

Oled positiivne ja ettevõtlik? Meeldib inimestega suhelda? Oled huvitatud internetimeediast, haarad lennult uusi teadmisi ning oled valmis enda hooleks võtma järgmised tegevused: 

Töö kirjeldus

– aktiivne Gemiuse teenuste ja toodete müük B2B segmendile;
– olemasolevatel kliendisuhetel “käsi pulsil” hoidmine ja täiendavate tugiteenuste müük;
– käimasolevate projektide koordineerimine ja assisteerimine;

Nõudmised kandidaadile

– huvi aktiivse müügi vastu B2B segmendis ja soov arendada oma müügioskusi;
– soov kohtuda klientidega näost näkku ja osaleda müügiprotsessis;
– Hea suhtlemisoskus (suuline ja kirjalik) inglise ja eesti keel;
– initsiatiivikus ja algatusvõime;
– hea arvuti kasutamise oskus;
– kõrgharidus või omandamisel kõrgharidus (majandus, turundus, juhtimine või infotehnoloogia);
– teadmised internetimeediast on eeliseks.

Ettevõte pakub

– huvitavat arendavat tööd rahvusvahelises ettevõttes;
– eraldi väljaõpet nii toodete kui müügivallas
– võimalust töötada ja ennast arendada dünaamilises ja kasvavas 
internetiuuringute, online reklaami ja digitaalse turunduse 
valdkonnas; 
– meeldivat töökeskkonda Telliskivi Loomelinnakus ja toetavat  tiimi;
– ühisüritusi kolleegidega Baltikumist;
– põhitasule lisaks müügitulemustest sõltuvat lisatasu.

Kui olete huvitatud pakutud ametikohast ja kindel, et soovite meie 
meeskonnaga liituda, saatke e-posti aadressile ullemarie.kalda@gemius.com oma inglisekeelne CV 
ja kaaskiri märksõnaga “Müügiprojektide koordinaator” . 

Konfidentsiaalsus tagatud.

 

 

 

 

 

 


Aprillis e-kauplejate müügitulu kasv jätkus

$
0
0

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli aprillis jooksevhindades 17,8 miljonit eurot, mis märtsiga võrreldes oli 11%-ga languses, kuid mullusega võrreldes suurenes 24%

Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta aprillis 2016. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis aprillis kasv aeglustus.

2017. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 537,4 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv aprillis aeglustus. Kui märtsis kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10%, siis aprillis oli kasv 2%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta aprillis. Muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta aprilliga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 22%. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 5%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta aprilliga võrreldes 2%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris ja märtsis kasvu näitas, pöördus aprillis taas langusesse ning vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%. 

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend


Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Allikas: Statistikaamet

Vaata, kes on “E-tegu 2016” finalistid!

$
0
0


Eesti E-kaubanduse Liit otsib kolmandat aastat järjest silmapaistvaimat tegu Eesti e-kaubanduses, mille eesmärk on tunnustada tublisid tegijaid ja valdkonna arendajaid. Täna selgusid rahvahääletuse ja žürii otsuse tulemusel 5 finalisti, kes 27. aprillil võistlustulle astuvad.

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Signe Kõivu sõnul on Eesti tuntud silmapaisva e-riigina ning rõõm on näha, et erasektor ei jää leidlikkuselt ning kasutajamugavuselt sugugi alla. „Konkursile laekus nutikaid lahendusi nii mikroettevõtetelt kui tuntud kaubamärkidelt. Rahvahääletuse ja professionaalse žürii tulemuste võrdne osakaal lennutas finaali viie tubli tegija asemel seekord 6 kandidaati. Täname liidu poolt kõiki kandideerijaid ja aktiivseid hääletajaid. Finalistidele hoiame pöialt ja soovime edu – võidab parim!“

Rahvahääletusel panustas parima e-teo valimisse 998 vastajat (50% tulemusest), millele liideti žüriiliikmete hääled (50% tulemusest). 


Kuus finalisti tähestikulises järjekorras on:


Barking
 on uus äpp, mida kasutades on autojuhtidel võimalus parkida ligi tuhandele uuele eksklusiivsele parkimiskohale Tallinna südames. Näiteks asutuste- ja ettevõtete ning korteriühistute parklad. Parkimine Barking mobiilirakendusega on alati soodsam, kui tänaval. 
Odavaim – Barking teenus on odavam konkurentidest. Parkimine Tallinnas alates 0.19€ / 30min. Broneeri – Olemaks kindel, et kohalejõudes on Sinul parkimiskoht olemas. 
Turvaline – Parkimine peamiselt tõkkepuuga aladel või garaažides. 
Üle 4000 koha – Hotellid, teatrid, koolid, avatud alad, suletud alad, parkimismajad.

 

Boost Yourself – alustasime 2015. a juulis ja esimesel täisaastal oli e-poe käive 120 000€. Meie tooted on erinevad supertoitude segud, milles on kasutatud nii kodumaiseid, kui üle maailma tuntud tervisetoite.

  • Esimese kuu käive oli 310,70€ ja 2015. a käibeks tuli 8500€
  • 2016. a käive oli 120 000€- käive kasvas 1400%
  • 2015. a oli tootevalikus 3 toodet, 2016 lisandus veel 3 toodet – kokku 6 toodet
  • 1/3 toorainest on kodumaine
  • E-pood on meie enda ja oma vahenditega ehitatud.

Ainsad turunduskanalid on Facebook ja Instagram. Facebookis kasutasime selliseid lahendusi nagu: automatiseeritud turundus, igikestev kampaania, järelturundamine, müügitunnel. Instagramis tegime koostööd üle maailma ca 40 inimesega. Ekspordi osakaal oli perioodil ca 5% ja seda otse lõpptarbijale üle maailma. Müüsime oma Saaremaa e-poest Kanadasse, Singapuri, Austraaliasse, Saksamaale ning paljudesse teistesse maailma riikidesse. 

 

DPD Eesti AS – Kliendiportaal minupakk.ee – kullerteenus mugavamaks! Kellele ei meeldiks, kui pakk tuuakse koju või kontorisse kätte ning sellele ei pea ise kuskile järele minema? Aga kellele meeldib kullerit oodata teadmata, millal ta tuleb ja kas tuleku aeg ja koht on ikka sobiv? Lahendus:

  • Paki saabumise hommikul teavitus kliendile tunniajase toimetusaja aknaga+otselink kliendiportaali minupakk.ee
  • Reaalajas kulleri teekonna jälgimine
  • Paki saabumise hetkeni saab muuta toimetuse aega, asukohta, suunata Pickup automaati/pakipoodi või keelduda pakist

Tulemused:

  • 10% pakisaajatest teeb muudatuse.
  • 90% muudatustest tehakse kliendi poolt ise!
  • Rohkem pakke 1. toimetuskatsel kätte toimetatud

Keskkonda arendatakse ja täiendatakse järjepidevalt ning ka sel aastal on oodata olulisi uuendusi.

 

e-Selver on suurima valikuga kvaliteetne, mugav, kasutajasõbralik ja turvaline interneti-toidupood just seal, kus klient seda soovib ja millal soovib. Tellimuse saab kulleriga Tallinn-Harju piirkonnas otse koju või kontorisse tellida. Eelkomplekteeritud kaubale võib ka Järve, Pirita, Tondi, Arsenali või Maardu Selverisse ise järele minna. e-Selver on arendatud nii era- kui äriklientidele ja kasutatav kahes keeles (EST, RUS). Lisaks aja kokkuhoiule on e-Selveri kullerteenus suureks abiks piiratud liikumisvõimega (eakad, väikeste lastega kodused vanemad, haiged jt) klientidele ja mahukamate igapäeva- ja toidukaupade ostude tegijatele. Tänu e-Selverile on paljud kliendid saanud esimese e-poe kogemuse, samuti on see tõstnud tarbijate teadlikkust ja usaldust e-kaubanduse vastu üldisemalt.

 

Kaubamaja ei soovinud e-kaubanduse kiirrongist maha jääda ja avas 2016. a märtsis oma e-poe. Kaubamaja on kampaania e-poodidega turul olnud alates 2013. a, aeg oli saadud kogemus päris e-poeks vormida. Kaubamaja viis tipptasemel teeninduse, maailmabrändidest koosneva tooteportfelli ja uued trendid e-kasutajateni. Lisaks uuendati põhjalikult logistilisi protsesse, mis lubavad kliendi tellimuse komplekteerida kahest erinevast kesklaost, Tallinna müügimaja ladudest ja müügisaalidest. Kaubamaja e-poe esimese aasta (10 kuud) tulemused:

  • saavutati 20 000+ tellimuse ja 56 000+ müüdud toote tase
  • e-poe külastuste arv 2,1 miljonit
  • keskmine müügikasv võrreldes kampaania e-poodidega 5 korda.

Kaubamaja e-kaubanduse moto on, et e-pood ei saa iialgi valmis! See on pidev areng, innovaatiliste lahenduste otsimine, online+offline kanalite sidumine ehk omnikanali strateegia juurutamine.

 

Loom24 on Eesti esimene terviklik loomaportaal. 2016. aastal avatud loomaportaali välja töötamise ajendiks oli luua kõikidele loomadele ja nende sõpradele suunatud mugav keskkond, kuhu kuulutuse sisestamine võtab hinnanguliselt aega 30 sekundit. Kuulutust lisades on kasutajal võimalus haakida juurde loomaga seotud spetsifikatsioonid ning teostatud protseduurid. Lisaks eraisikute kuulutustele on Loom24 koostööpartneriteks Varjupaikade MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts ja kennelid, kelle loomad otsivad päris oma kodu. Esimese tegevusaasta lõpuks oleme uhked, et võõrustame igapäevaselt portaalis orienteeruvalt 1000 unikaalset külastajat. Tegutsemise jooksul on portaali külastanud ligi 200 000 unikaalset külastajat, kes on vaadanud Loom24 portaalis üle 2 miljoni lehe. Aastaga on portaali lisatud üle 4000 kuulutuse, kelle hulgast pooled loomad on leidnud armastava kodu.

Žürii tunnustas TableTennis11.com ja Klarvinduer.dk e-poode, kes finaali kahjuks ei pääsenud, kuid on märkimisväärselt tublid e-kaubanduse arendajad piiriüleselt.


Žürii koosnes kaheksast valdkonna spetsialistist: 

Markus Toompere, Apotheka Netiapteek  (“E-tegu 2015” võitja)
Maarit Eerme, Kaubandus.ee 
Signe Kõiv, Eesti E-kaubanduse Liit  
Meelike Paalberg, Itella Estonia OÜ  
Swen Uusjärv, AS Medical Pharmacy Group 
Kristel Huvila, Tarbijakaitseamet 
Urmo Parm, Andmekaitse Inspektsioon 
Christman Roos, Majandus- ja Komminukatsiooniministeerium


“E-tegu 2016” võitja selgitatakse E-kaubaduse Liidu korraldataval “E-kaubanduse aastakonverents 2017”  pidulikul galaõhtusöögil, kus määravaks saab publiku otsus.

“E-tegu 2015” auhinna võitis Apotheka Netiapteek
“E-tegu 2014” tiitli Baltika AS e-kanal Andmorefashion.com

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit
info@e-kaubanduseliit.ee

Enne, kui lähed Pariisi, käi ära liidu sünnipäeval!

$
0
0

Lähenemas on traditsiooniline suvepäev, kus e-kauplejad jätavad kikilipsud, plisseerseelikud ja töömõtted koju ning tähistavad üheskoos E-kaubanduse Liidu 9-ndat sünnipäeva!

Iga ambitsioonikas e-kaupleja ihkab piiriüleste turgude vallutamist, aga meie paneme südamele – enne, kui lähed Pariisi, käi ära Tallinna vanalinnas! Seega, kutsume liidu liikmeid sünnipäeva raames õpetlikule vanalinna ekskursioonile, kus avastame tundmatuid paiku ning kuuleme lugusid kaubanduse arengust ja käekäigust sajandeid tagasi.

Rännaku lõpetab 3-käiguline õhtusöök restoranis Farm, mille headus on tunnustatud Silverspoon 2016 tiitliga Eesti köögi kategoorias.

Tähtpäev: 10. august 2017
Peopaik: Tallinna vanalinn
Riietuskood: ilmastikukindel, julgem tuleb keskaegse kauplejana
Osalustasu: 37 €


Mida teeme:

  • 16:30-17:00    koguneme Vabaduse väljakul
  • 17:00-19:00    meeleolukas Tallinna vanalinna ekskursioon giid Kristina Porgasaarega
  • 19:00-23:00   3-käiguline õhtusöök restoranis Farm koos legendaarse viktoriini, mõttemängude ja
                              ajurünnakuga. Parimatele auhinnad!
  • 23:00-             vapramad sukelduvad Tallinna ööellu 


Osalustasu:
37 €
Osalustasu sisaldab 2-tunnist giidiga ekskursiooni Tallinna vanalinnas, 3-käigulist õhtusööki, tervitusnapsu ja kohvi/teed/vett restoranis Farm. 

Seltskonnamenüü Farmi Mölder:
– Õhuline tursamaksa vaht forellimarja, vutimuna ja krõbedate saia laastudega
– Mahlane pardifilee maapirni kreemi, suitsuse läätsehautise, vürtsides marineeritud pirni ja punaseveini-kirsikastmega
– Sametine rukkilinnase kreem mustsüstratarrendi ja speltanisu küpsistega

Seltskonnamenüü Farmi Mõisapreili (vegan):
– Tomatine läätsesupp kohalike köögiviljade ja aromaatsete ürtidega
– Toortatra-puraviku kotletid grillitud rooma salati, shallotsibula kreemi ja punaseveini-köögivilja kastmega
– Maapirni kreem kruubi õhikute ja marjasorbeega

NB! Alkohoolsed joogid omal vastutusel ja rahakotil. 

Registreerimine
Osavõtu palume registreerida hiljemalt 3. augustiks. Registreerimisel märgi menüü eelistus (Farmi Mölder sisaldab kala ja liha, Farmi Mõisapreili on vegan). 

Kui oled sünnipäevale registreerunud, aga ei saa mingil põhjusel osaleda, anna palun sellest teada e-maili aadressile: info@e-kaubanduseliit.ee või telefonil 5023 456. Kui teatad oma mitteosalemisest hiljemalt 3. augustiks, maksame tagasi 100% rahast. Juhul, kui teatad hiljem või ei teavita meid mitteosalemisest, palume arvestada, et me ei tagasta osalustasu ning pärast registreerumist väljastatud arve kuulub tasumisele.

Osalejad:

Signe Kõiv E-kaubanduse Liit
Maili Pajuri TrendMaakler OÜ
Kai Kaasik  E-kaubanduse Liit 
Margot Posti  DPD Eesti AS 
Kristo Karu  DPD Eesti AS 
Martin Lond  Kaubamaja AS 
Gunnar Valge  Allepal OÜ / OSTA.EE 
Toomas Seppel Advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ
Tauno Vään Kännukas OÜ
Monika Vään Kännukas OÜ
Tanel Raud Hinnavaatlus OÜ
 Agi Metsandi  Selver AS

E-kaubandus jätkas mais võimsat kasvu

$
0
0

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli mais jooksevhindades 19,1 miljonit eurot, mis aprilliga võrreldes kasvas 7% ja mullusega võrreldes tervelt 35%


Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta mais 2016. aasta maiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Teist kuud järjest näitas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 586,3 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta maiga võrreldes 5%. Müügitulu suurenes nelja ja vähenes kolme tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas püsivhindades aastaga 33%. Müügitulu suurenes veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 19%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 3%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluses (kasv 2%). Müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta maiga võrreldes 1%. Nende kaupluste müügitulu langusele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes 1%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes mais jaekaubandusettevõtete müügitulu 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Allikas: Statistikaamet

HANSABAY hommikuseminar ►17.08.2017

$
0
0


Hansabay
kutsub E-kaubanduse Liidu liikmeid hommikuseminarile, kus jututeemaks konkurents ja efektiivsem müük. Hansabay on unikaalne internetiplatvorm Eesti turul, mis pakub uut lähenemist äritegevusele ja ostlemisele. Ühte keskkonda on koondatud müüjad ja ostjad, pakkudes osapooltele uusi võimalusi ja lahendusi. Hansabay meeskonnas on 40 inimest.
 
Aeg: 17. august kell 10.00-12.00
Koht: Hilton Tallinn Park, ruum Sydney
Parkimine: ümberkaudsed tänavad, kesklinna tsoon, tasuline
Osalejaid: 50
Liitu: FB event
 
Hommikuseminari ajakava: 
  • 09:45-10:00   Registreerimine ja hommikukohv
  • 10:00-10:45   Takistused suurte e-poodidega konkureerimisel

  • 10:45-11:15    Kohvi- ja jutupaus
  • 11:15-12:00    Praktilised näited, kuidas minimaalsete kulutustega läbimüüki otsustavalt kasvatada

Hommikuseminar on liikmetele tasuta, registreeri osavõtt hiljemalt 15. augustiks. Seminariruum mahutab 50 kiiremat osalejat!

 

 Osalejad:

  1 Signe Kõiv E-kaubanduse Liit
  2 Kai Kaasik E-kaubanduse Liit
  3 Meelis Ruustalu Eesti Post AS
  4 Katrin Maack Pearlstory OÜ
  5 Reelika Maranik Cleveron AS
  6 Karin Ivanova Dimedium AS
  7 Livia Ränkson Dimedium AS
  8 Arle Agu OÜ Koopia Niini & Rauam
  9 Märt Aab  
10 Aimar Karu Iluteeninduse koolitus OÜ
11 Rauno Sigur SIEGER INVEST OÜ
12 Thomas Münch Rimi Eesti Food AS
13 Ivar Lindla Läätsed.ee OÜ
14 Kadri Metsküll Miterassa OÜ
15 Andreas Kirss Tallinna Kaubamaja Grupp AS
16 Reelika Reim Pajulahe OÜ
17 Igor Mikitjuk Inout OÜ
18 Dmitri Steblevski Inout OÜ
19 Anu Raun OÜ Textelle
20 Uldis Feldmanis OÜ Textelle
21 Ervin Voit  
22
Ülle Marie Kalda
 Gemius Eesti

 

E-kaubandus ujub tõusuvetes!

$
0
0

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli juunis jooksevhindades 18,8 miljonit eurot, mis maikuuga võrreldes langes napp 2%, kuid mullusega võrreldes kasvas tähelepanuväärselt 32%


Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis juunis kasv kiirenes.

2017. aasta juunis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 593,1 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv juunis kiirenes. Kui mais kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis juunis oli kasv 11%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku (32%). Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (22%). Juunis pöördus taas tõusule ka eelnevatel kuudel langust näidanud apteekide ja kosmeetikatarvete kaupluste müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 5%. Samuti kasvas müügitulu pärast maikuist langust tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (6%) ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (5%). Juunis jätkus müügitulu kasv ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluses (7%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (2%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2016. aasta juuniga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis aprillis ja mais langust näitas, pöördus juunis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta juuniga võrreldes 3%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2017. aasta kuue kuuga (jaanuar–juuni) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2007 – juuni 2017

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Allikas: Statistikaamet

Uuring: Eestimaalased on pakiautomaatide usku, sakslased tellivad saadetisi ka naabrite juurde

$
0
0


Pakiveoteenuse osutaja DPD tellitud rahvusvaheline uuring eurooplaste e-poodlemise harjumuste kohta tuvastas, et eestimaalased eelistavad teiste riikidega võrreldes ülekaalukalt oma pakid tellida pakiautomaati. Sakslaste harjumus tellida saadetis oma naabri juurde on eestlaste seas täiesti võõras nähtus.

Kantar TNSi läbiviidud ja DPD tellitud uuringust selgus, et kui Euroopa inimesed lasevad üldiselt enda internetist tellitud kauba koju tuua (84%), siis Eesti elanikud eelistavad ülekaalukalt pakiautomaate. Tervelt 81% uuringus osalenud Eesti elanikest on tellinud oma kauba just pakiautomaati, 57% otse koduukse taha ja 50% vastajatest on lasknud oma ostud tuua ka postkontorisse.

Paljudes teistes Euroopa riikides eelistatakse seevastu tuntavalt rohkem otse koju tellimist (90% horvaatlastest ja šveitslastest) ja Prantsusmaa puhul kasutatakse ka palju näiteks võimalust pakk tellida pakipoodi ehk mõnda lähedal asuvasse kauplusesse, mis oma põhiäri kõrvalt ka pakiteenust pakuvad (55% vastajatest).

Kui 13% eestlastest tellib paki otse enda töökoha juurde, siis 13% Saksamaa elanikest laseb oma ostud tuua hoopis naabrite kätte. Uuringus osalenud eestlastest polnud aga sellist võimalust kasutanud mitte keegi.

“Pakiautomaatide rohkus on Eesti ja Baltimaade eripära ja võrreldes teiste riikidega on Eestis olev automaatide võrgustik ülimalt hästi välja arenenud,” selgitas DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti. “Automaatide eelis on see, et nad on alati avatud ja neile pääseb igal hetkel ligi. See on eriti mugav just liikuvama eluviisiga inimestele.”

Pakiautomaatidesse tellimise trend näib ka püsima jäävat, kuna ka 98% eestimaalastest, kes pole automaati veel kasutanud eelistaks just seda viisi pakkide saatmiseks ja saamiseks. Otse koju tellimise puhul on sama näitaja 91%.

Kantar TNSi hiljuti läbiviidud üleuroopaline uuring e-poodlemisest tõi välja, et Eestis moodustavad internetist tellitud kaubad 6,2% kõikidest asjade ostudest ja see trend näib kasvavat. Eestimaalaste veebiostudest 86% teevad korduvostjad, kusjuures Eesti korduvostja sooritab aastas keskmiselt 17 internetiostu. Eesti inimene ostab e-poodidest kõige enam elektroonikat (40%), ilu- ja tervisetooteid (39%) ja seejärel moekaupu (34%).

DPD grupi e-poodlemise baromeetri raporti koostas uuringufirma Kantar TNS. Anonüümsed intervjuud viidi läbi 23 450 osalejaga 21 Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Valimisse kuulusid alates 18-aastased inimesed, kes eelmisel aastal olid teinud vähemalt ühe füüsilise eseme ostu veebis.
DPD grupp on teine suurim rahvusvaheline pakiveoteenuse pakkuja Euroopas. 60 000 inimese ja ligikaudu 30 000 kohaliku Pickup punkti abil toimetab DPD iga päev kohale ligi 4 miljonit pakki 230 riigis. DPD Eesti on siseriikliku ja rahvusvahelise kullerpostiteenuse osutamise turuliider, mis teenindab Eestis nii era- kui ärikliente ligi 200 kulleri ja enam kui 180 sõiduki abil ning annab lisaks tööd 127 inimesele. Eestis omab DPD ligikaudu 120 Pickup punkti, millest 20 on automaadid ning ülejäänud pakipoed. 

Lisainfo:
Margot Posti
DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht
tel: 5649 0020
e- mail: margot.posti@dpd.ee


Tule 23. augustil e-kaubanduse seminarile Tartus!

$
0
0


Tartus toimub 23. augustil e-kaubanduse seminar!
Apollo Kino Lõunakeskus

Kuidas ehitada vinge e-pood ja jõuda klientideni nii siin- kui sealpool Maarjamaad? Tule 23. augustil kuulama e-kaubanduse seminari Tartus, kus räägime kõigest, mis e-kauplejale oluline – turundamisest, arendamisest, logistilistest lahendustest, seadusandlusest ja statistikast. Kuuled kolme inspireerivat kogemuslugu, kuidas avas e-poe “E-tegu 2016” tiitli võitja Kaubamaja, kasvatas käivet pereettevõte Breden Kids ja rajati omanäolise kontseptsiooniga e-keskus Astri.ee.

Seminar sobib hästi nii alustavale kui tegutsevale e-kauplejale ning e-kaubanduse valdkonnas tegutsevale spetsialistile. Ühe päeva jooksul saad praktilisi teadmisi kodulehe turundamisest Google AdWords ja Analytics tööriistade abil, kuuled e-maili turundamise nippe, oskad valida hea arenduspartneri ja orienteerud paremini kohalikul e-kaubanduse maastikul ning seadusepügalates.



Aeg:
 23. august kell 10.00-16.00
Koht: Apollo Kino Lõunakeskus (Ringtee 75, 50501 Tartu)
Parkimine: keskuse parklas tasuta
Osalejaid: 50
Liitu: FB event

ESINEJAD

Taavi KalviTaavi Kalvi
Holini OÜ
asutaja ja partner
holini.com

Marek Meiesaar
Holini OÜ 
asutaja ja partner
holini.com

Signe Kõiv

Signe Kõiv
E-kaubanduse Liit 
tegevjuht
e-kaubanduseliit.ee

Martin Lond
Kaubamaja AS 
e-kaubanduse juht
kaubamaja.ee

Merle Leemet
Breden Kids OÜ 
asutaja ja loovjuht
www.bredenkids.ee

Silver Hage
Astri.ee
nõukogu liige
astri.ee

Anneli Saaroja
Adapter
koordinaator
adapter.ee

Siim Kinnas
Adapter
projektijuht
adapter.ee

Margot Posti
DPD Eesti AS
e-kaubanduse juht
dpd.com/ee

Margus Ots
Aedes Web Solutions AS
äriarendusjuht
aedes.ee

Erkki Markus
Sendsmaily OÜ
juhatuse liige
smaily.com


PROGRAMM

  • 09:30-10:00   Registreerimine ja hommikukohv

  • 10:00-10:30   “Google Analytics – kuidas andmeid kaevad, nõnda raha teenid!”
                            Taavi Kalvi, Holini OÜ partner (holini.com)
                            Taavi räägib läbi praktiliste näidete, kuidas tänu Google Analyticsi andmetele teha paremaid turunduslikke otsuseid ning seeläbi ettevõtte käivet kasvatada. Nippe jagub nii algajatele kui ka edasijõudnutele.
  • 10:30-11:00   “Kuidas jõuda Google AdWordsi reklaamide abil õiges müügifaasis
                           kliendini?”

                            Marek Meiesaar, Holini OÜ partner (holini.com)
                           Saa teada, kuidas kasvatada müüki ja edastada potentsiaalsetele klientidele sobiv sõnum, kasutades selleks ära erinevaid Google AdWordsi remarketingi võimalusi. Marek toob mitmeid reaalseid näiteid AdWordsi kampaaniatest, turunduskanali võimalustest ja erinevatest sihtgruppidest.
  • 11:00-11:40   “Mis vahe on e-poel ja usaldusväärsel e-poel?
                            Signe Kõiv, E-kaubanduse Liidu tegevjuht (e-kaubanduseliit.ee)
                              
  • 11:40-12:00  Kohvipaus

  • 12:00-12:30   Kogemuslugu “E-tegu 2016” tiitli võitjalt: “Kaubamaja e-poe lansseerimine.”
                            
    Martin Lond, Kaubamaja AS e-kaubanduse arendusjuht (kaubamaja.ee 
  • 12:30-13:00   Kogemuslugu: “Kuidas ühendada pere ja äri ning rajada mitme auhinnaga
                            pärjatud edukas e-pood?”
                            
    Merle Leemet, Breden Kids OÜ asutaja ja loovjuht (bredenkids.ee)
  • 13:00-13:20   Kogemuslugu: “Külasta kaubanduskeskust ja turgu… internetis! Ainulaadne
                            kontseptsioon Eestis, mis koondab enam kui 100 e-kauplejat.”
                            
    Silver Hage, Astri Grupp AS nõukogu liige (astri.ee)
  • 13:20-13:40   “Kuidas teaduse abil tihedas konkurentsis püsida?”
                            
    Anneli Saaroja ja Siim Kinnas (adapter.ee)
  • 13:40-14:30   Lõunasöök

  • 14:30-15:00  “Tõhus logistika kui e-kaupleja edu pant”
                            Margot Posti, DPD Eesti AS e-kaubanduse ärisuuna juht (dpd.com/ee)
  • 15:00-15:30   “Millest lähtuda e-poe platvormi ja arendaja valikul?”
                            
    Margus Ots, Aedes Web Solutions äriarendusjuht (aedes.ee)
  • 15:30-16:00   “Milline uudiskiri müüb?”
                            
    Erkki Markus, Sendsmaily OÜ juhatuse liige (smaily.com)


Kuldsponsor:

   


Hõbesponsor:

   

OSALUSTASU

Eesti E-kaubanduse Liidu liikmele

Soodushind 18. augustini 49 €
Tavahind 19. augustist   69 € 

Tavakülastajale

Soodushind 18. augustini 79 €
Tavahind 19. augustist   99 €

E-kaubanduse Liit ei ole käibemaksukohustuslane ja hindadele ei lisandu käibemaks 20%. Konverentsi osalustasu sisaldab toitlustust, konverentsi materjale ja videosalvestisi ettekannetest.


REGISTREERIMINE
 
Registreerida saab 21. augustini kell 23:59. Osalemise eelduseks on osalustasu tähtaegne maksmine mitte hiljem kui 22. augustiks. Korraldajal on õigus teha muudatusi programmis nii esinejate kui kellaaegade osas.

Kui oled seminarile registreerunud, kuid ei saa mingil põhjusel osaleda, anna palun teada e-maili aadressil info@e-kaubanduseliit.ee või telefonil 5023 456. Kui teatad oma mitteosalemisest hiljemalt 18. augustiks, maksame tagasi 100% rahast. Juhul, kui teatad hiljem või ei teavita meid oma mitteosalemisest, me raha ei tagasta ning pärast registreerumist väljastatud arve kuulub tasumisele.

 

Millega timukas keskajal naisi rabas?

$
0
0

E-kaubanduse Liit on väike, aga tubli. Tähistamaks 9-ndat sünnipäeva, ärgitasime oma häid liikmeid enne maailmaavarustesse laienemist tutvuma kauni Tallinna vanalinnaga. Õilsal eesmärgil, et mõista kaubanduse ajalugu ja kauplejate eluolu juba keskaja päevilt ning osata põnevaid teadmisi edasi anda rahvusvahelistele koostööpartneritele.

Abikäe ulatas giid Kristina Porgasaar, kes vahelduseks emakeeles ligi 40-le meist ülevaatliku ajarännaku läbi vanalinna tegi.

Sünnipäevaliste kohtumispaik Wabaduse kohviku ees kella all. Kas teadsid, et Vabaduse väljakult võid leida kokku 4 kella, pea igast ilmakaarest?

Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal, linnuse ja sadama vahele tekkis aga turg ja linn, mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas.

Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil välja kujunenud tänavatevõrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid.

Meie kauni raamatupidaja Maili lähedus võib hõlpsalt tekitada seisundi “Õhku täis”. 🙂

Nüüd siis vastus pealkirjas püstitatud küsimusele – kuidas timukad keskajal naisi rabasid? Nõidumine liigitati raskemate kuritegude alla, mis nõudis ka raskeimat karistust – surmanuhtlust. Surmaotsused nõiaprotsessides päädisid vahel aga sellega, et kaunid Esmeraldad oma elu päästmiseks timukaga abiellu astuma soostusid.

Stiilinäide keskaegsest kemmergust. Jep, seal all paiknes auk ja kõik mis tuli, kukkus otsejoones tänavale. Auväärt sibiamet aitas korra nädalas puhtust luua.

Uued teadmised võtavad näost üsna tõsiseks. Paralleele keskajaga saab tõmmata üksjagu. 

Märka pildil kinnimüüritud ust ja poolikut akent!

Piilume seestpoolt keskaegse kaupmehe traditsioonilist kodu.

Ei midagi erinevat tänapäeva e-kaupleja traditsioonilisest elupaigast – avatud kööginurgaga 2-toaline korter, mis sisaldab muuhulgas e-poe ladu.

Vasakul Ants Luhala, E-kaubanduse Liidu üks asutajatest 2008. aastal. Tundub, et Ants on liidu arengu ja käekäiguga rahul. 🙂

Õhtu jätk jalustrabavalt hea Eesti rahvusköögiga restoranis Farm.

Korraks hakkas tore, ja siis tuli viktoriin…

Henrik saavutas eelmisel aastal maksimumpunktid ja asub ülesande kallale võidurõõmsalt.

Pedagoogiline kahjurõõm – mitte ühtegi maksimumpunktidele vastatud viktoriini!

Parima tulemuse saavutas Peep Mumm Ambientiast – 7 õiget vastust üheksast! Õnnitleme Peepu ja kingime priipääsme vabalt valitud E-kaubanduse Liidu seminarile! 🙂

Kui soovid oma võimed proovile panna, vasta e-kaubanduse viktoriin SIIN ja kontrolli vastuseid SIIN

Õhtu jätkus meeleolukate mõttemängudega, mille käigus selgitasime välja aastakonverentsi teemad ja huvipakkuvad esinejad, liidu järgmise sünnipäeva asukoha ning anagrammi sõnast #ekaubanduseliit. Õhk särises loovusest ja heast huumorist. 

Nii meie meeleolukas pidu peetud sai. Aitäh kõigile vahvatele sünnipäevalistele…


…häid e-kauplejaid mahub alati palju ühele pildile. Say cheese ja järgmise korrani! 🙂

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit

Teises kvartalis tehti e-kaubanduse oste ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi

$
0
0

2017. aasta teises kvartalis tegid eraisikud Eestis keskmiselt 1,1 miljonit sularahata makset päevas. Maksete arv suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% ja käive 8%.

Eraisikute algatatud sularahata maksetest 75% olid kaardimaksed. Teises kvartalis tehti iga päev 819 000 kaardimakset, 7% neist väljaspool Eestit. Teises kvartalis jõudsid Eesti elanikud kaardiga maksma 184 riiki: kõige tihedamini Soome, Lätti, Venemaale, Rootsi, Hispaaniasse ja Ühendkuningriiki. Eesti elanikud on ühed usinamad kaardiga maksjad Euroopas, veel rohkem kasutatakse kaarti vaid Taanis, Hollandis, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Eestis oli eraisiku kaardimakse suurus teises kvartalis keskmiselt 15,4 eurot, mis on Euroopas üks väiksemaid. Põhjus on ilmselt selles, et Eestis ei ole kaardimakse summa alampiiri. Välismaal tehtud kaardimakse oli suurem, keskmiselt 26,8 eurot.

Maksekorraldusi tegid eraisikud teises kvartalis päevas keskmiselt 250 000. Poole neist moodustavad internetipanga maksekorraldused, teise poole e-arve püsimaksekorraldused ja pangalingi maksekorraldused. E-arve püsimaksekorralduste arv ei ole pärast otsekorraldustelt üleminekut muutunud. Kui 2013. aastal ehk enne e-arve püsimaksekorraldustele üleminekut tehti keskmiselt 54 000 otsekorraldust päevas, siis 2017. aasta teises kvartalis jäi arv samaks – 53 000 makset päevas. Suurem osa maksekorraldustest tehakse Eestis, vaid 0,6% tehakse välispankadesse.

Teistest makseliikidest eristuvad internetikaupluste kasutamist näitavad arvud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on enam kui kümnendiku võrra kasvanud pangalingi* kaudu tehtud maksekorralduste arv (nüüd 50 000 makset päevas). Pangalinki saab kasutada vaid Eesti-siseste ostude puhul. Välismaistest e-kaubamajadest ostavad Eesti elanikud samuti üha aktiivsemalt. Teises kvartalis tegid eraisikud pangakaardiga iga päev 28 000 e-kaubanduse kaarditehingut; seda on 46% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. 91% kaardiga tasutud internetiostudest on tehtud välismaistest e-poodidest. Ka Omniva ja statistikaameti andmed kinnitavad, et Eesti elanikud muutuvad üha enam „pakirahvaks“. Statistikaameti andmetel suurenes aprillis-mais just posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste müügitulu – nende müük kasvas aastaga 30%, samal ajal kui jaekaupluste müügitulu suurenes keskmiselt 6%. Eesti suuremad jaekaubandusketid kinnitavad e-kaubanduse kiiret kasvu ning oma e-poe on avanud või avab peagi enamik suuremaid Eesti kaubanduskette.

* Pangalink on maksmise võimalus, kus internetipood suunab kliendi ostude eest maksma otse internetipanka eeltäidetud maksekorraldusele.

Eraisikute tehtud sularahata maksete arv

Allikas: Tiina Soosalu, Eesti Pank

Lisateave:

Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: viljar.raask@eestipank.ee
Meediapäringud: press@eestipank.ee

Tartu Kutsehariduskeskuses alustab e-kaubanduse spetsialisti erialal esimene õppegrupp

$
0
0

Seoses uue õppekavaga ootame E-kaubanduse Liidu liikmeid ja valdkonna eksperte lektoriks – tule jaga oma kogemusi ja teadmisi! 

Parim õpe on praktiline õpe. Selleks vajamegi ka teie abi, et koolist saadav oleks ajakohane ning hõlmaks võimalikult palju näiteid parimatest praktikatest. Seda nii sisuhalduse kui logistikalahenduste, maksevõimaluste kui kliendisuhtluse poole pealt.
 
Samuti on ettevõttel võimalik saata alustavaid töötajaid õppima, et nad saaksid laia teadmise e-kaubanduse toimimisest. Õppega alustame oktoobri kuus ning õpe kestab 1 aasta.
 
E-kaubanduse spetsialistiks saab õppida töökohapõhises õppes, mis tähendab et 2/3 õppest toimub praktikana töökohal ning vaid 1/3 ulatuses toimub teooriatunde koolis. Õppetöö on korraldatud õppesessioonidena (kord kuus neljapäev-laupäev), mis võimaldab paremini tööd ja õppimist ühildada ning ka kaugemalt õppes osaleda. 
Kutseõppes osalejatele hüvitatakse transporidukulu kooli ning samuti on õppesessioonide ajal võimalik majutuda õpilaskodus. Samuti maksab kool atud õppevormis töökohapoolsetele juhendajatele juhendamistasu. Avaldusi e-kaubanduse spetsialisti õppegruppi võtame vastu kuni 22. septembrini. 

Lisainfot leiad kooli kodulehelt: VAATA SIIA

Kontaktisik:

Sigrid Tani

sigrid.tani@khk.ee
Tel 58 835 111

DPD alustas koos Prismaga kojuveoteenuse pakkumist

$
0
0


Eestis ja Euroopas juhtiv transporditeenuse osutaja DPD koostöös Prismaga pakub nüüdsest Eestis toidu kojukande teenust.

DPD Eesti AS-i tegevjuhi Rainer Rohtla sõnul näitavad senised kasvunumbrid, et Eestis on  teenus sarnaselt Euroopa turule väga hästi vastu võetud ning tulevikus hakkab üha rohkem inimesi toidu- ja tarbekaupu otse koju tellima. “Meil on hea meel, et tuleme turule toiduveo teenusega just koostöös Prisma Peremarketiga, kes on ühe kiireima turuosa kasvuga jaekett Eestis. See on tugev vundament toidukaupade e-ostude jätkuvaks populariseerimiseks,“ rääkis Rohtla.

Alustuseks toimetab DPD kuller kaupa Prisma klientideni Tallinnas ning selle lähiümbruses (Harkust Muugani) esmaspäevast pühapäevani. Kaup jõuab kliendini juba sama päeval, kui tellimus ePrismas on esitatud enne keskpäeva.

“Kui seni said Prisma kliendid tellida kaupa meie kodulehel ePrismast, minnes tellitud kaubale ise poodi järele, siis edaspidi saame koos DPD-ga pakkuda klientidele mugavat kauba kojukandeteenust, mis muudab ostlemise senisest veel kiiremaks ja lihtsamaks,” selgitas Prisma Peremarket AS-i tegevjuht Jussi Nummelin.

”Kliendid on kojuveo teenust oodanud just seetõttu, et inimesed soovivad heade hindadega kaupu osta korraga suuremates kogustes. Raskemaid tooteid ja suuri kotte on aga ebamugav ise transportida, siin saamegi nüüd koos DPD kulleritega appi tulla ja muuta klientide elu mugavamaks – jälle üks mure vähem!” märkis Nummelin.

DPD kojukandeteenus toimetab kauba uksest ukseni, sealhulgas ka korrusmajades. Kui kuller on saadetise poest peale võtnud, et see kohale toimetada kliendi poolt soovitud ajavahemikus, siis paremaks aja planeerimiseks saab klient uudsena SMS-sõnumi tunni-ajalise eeldusliku ajavahemikuga, millal kaup kohale jõuab.

„Koostöö ühe parima kaubavalikuga jaeketi ja kindla ning tugeva kullerfirma vahel avab uue lehekülje toiduvedude teenusepakkumises,“ lisas Rainer Rohtla.

Kõikide kojuveoga seotud kasutajatingimustega saab tutvuda Prisma kodulehel www.prismamarket.ee

Lisainfo:
Rainer Rohtla, DPD Eesti AS-i tegevjuht, tel 509 9839, e-mail
rainer.rohtla@dpd.ee
Piret Lankots, Prisma Peremarket AS kommunikatsioonijuht, tel 568 09670, e-mail piret.lankots@sok.fi

 

Üleskutse osaleda avalikul konsultatsioonil EL tarbijaõiguse võimaliku muutmise kohta

$
0
0

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni, et saada turuosaliste arvamusi EL tarbijaõiguse võimaliku muutmise kohta. Hiljuti viis Komisjon läbi EL tarbijaõiguse aja- ja asjakohasuse hindamise (REFIT), mille käigus kogutud tõendite kohaselt tuleks teha õigusaktides muudatusi, et täiendada tarbijate kaitseks sätestatud õigusnorme järgmiselt: 

  • teha tarbijale läbipaistvamaks lepingute sõlmimine veebiplatvormide vahendusel (kes on lepingu pooleks ja kas EL tarbijaõigus kohaldub);
  • laiendada mõningaid tarbijaõigusi digiteenuste lepingute suhtes, mille puhul tarbija tasub oma andmete mitte rahaga;
  • võimaldada tarbijal kasutada individuaalseid õiguskaitsevahendeid, kui kaupleja on tehingu tegemisel kasutanud ebaausat kauplemisvõtet;
  • määrata kindlaks tarbijakaitsealaste õigusaktide rikkumise korral kohaldatavad tõhusamad ja hoiatavad rahalised karistused;
  • lihtsustada sidevahendi abil sõlmitavate lepingute ja väljaspool äriruume kauplemise regulatsiooni.

Küsimustikule saab vastata elektrooniliselt ja eesti keeles.

VASTA SIIN

Küsimustiku täitmisel on soovitav esmalt valida sobiv vastaja kategooria (nt üksikisik, äriühing, tarbijaorganisatsioon, ettevõtlusorganisatsioon, järelevalveasutus jne), misjärel kuvatakse just sellele vastajagrupile suunatud küsimused.

Konsultatsioonist on oodatud osa võtma kõik kodanikud ja ettevõtjad ning organisatsioonid. 

Küsimustik ja taustamaterjal on leitav veebiaadressil https://ec.europa.eu/info/consultations/public-consultation-targeted-revision-eu-consumer-law-directives_en

Konsultatsioon lõpeb 8.oktoobril 2017.

Tartu e-kaubanduse seminar sai sooja vastuvõtu

$
0
0

E-kaubanduse Liit korraldas 23. augustil Tartus Apollo Kino Lõunakeskuses esimese temaatilise seminari, mis sai osalejatelt suurepärase vastuvõtu. Seminarile olid oodatud nii alustavad kui tegutsevad e-kauplejad ning e-kaubanduse valdkonnas tegutsevad spetsialistid ja õppejõud. Kokku osales 92 e-kaubanduse entusiasti, kes tagasisidestasid seminari 5-palli süsteemis keskmise hindega 4,6. 

Mõned väljavõtted, miks seminar osalejatele meeldis:
“Ettekannete praktilisus ning konkreetsed näited.”
“Hands-on näpunäited, mida sai kohe järgmisel päeval rakendada.”
“Kontaktide loomine teiste ettevõtetega ja inimestega.”
“Oli huvitavaid ja ootamatult huvitavaid ettekandeid. Korralduslik pool oli 5+ nagu alati.”
“Ettekanded google tööriistadest, tarkvaraarendajate ettekanded ning info loengust e-poe ja usaldusväärse e-poe vahel. Toitlustus oli vägev!”

Me oleme uhked, tänulikud ja õnnelikud!

Hetked püüdis pilti Kai Kaasik.

Seminarile tegi särtsaka alguse Holini meeskond ja koos Taavi Kalviga tõdesime, et kuidas Google Analytics abil andmeid kaevad, nõnda ka raha teenid.

Marek Meiesaar Holini-st aitas vastust leida küsimusele: “Kuidas jõuda Google AdWordsi reklaamide abil õiges müügifaasis kliendini?”

Häid e-kauplejaid mahub palju ühte pehmete istmetega polsterdatud kinosaali!

E-kaubanduse Liidu juht Signe Kõiv tutvustas valdkonnale iseloomulikku statistikat, aitas rännata läbi seadusepügalate ja tutvustas usaldusväärse e-poe alustalasid.

Adapter.ee esindaja Anneli Saaroja tutvustas koostöövõimalusi ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vahel.

Seltskondlikud kohvipausid aitasid luua uusi kasulikke ärikontakte ja muljetada ettekannete teemadel.

Magus üllatus! Kohvipausil maiustasime DPD eriretsepti järgi ja nostalgilises küpsetajas valmistatud vahlitega.

Seminari pausidel said osalejad lähemalt tutvuda STACCi soovitussüsteemiga, mis aitab saavutada ärilisi eesmärke (müügitulu kasv, kasumi kasv), soovitades kasutaja profiiliga sobivaid tooteid/artikleid/objekte.

Ei puudunud ka virgutusvõimlemine peale värskendavat kohvipausi.

“E-tegu 2016” võitja Kaubamaja AS jagas lahkelt e-poe loomise kogemuslugu. Martin Londi ettekandest jäi kõlama mõte – tee kliendi jaoks rohkem, kui ta ootab ja tee ostukogemus nii mugavaks kui võimalik.

Astri AS nõukogu liige Silver Hage rääkis unikaalsest kontseptsioonist, kuidas külastada kaubanduskeskust ja turgu… internetis! Astri.ee koondab enam kui 100 e-kauplejat ühes keskkonnas, et kõik vajalik soetada vaid ühe klikiga. 

Eesti tarkvarafirma Plumbr testis E-kaubanduse Liitu kuuluvate e-poodide töökindlust ja jagas põnevamaid leide publikuga. Kas Sina tead, miks ja kuhu Su kliendid e-poest ostu sooritamata lahkuvad?

Selle tabamuse adopteerime oma reklaamfotoks, sest üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. 🙂

Smaily.com asutaja ja juhatuse liige Erkki Markus jagas nippe, kuidas pealkirjastada ja väljastada uudiskiri, mis müüb. 

DPD Eesti e-kaubanduse ärisuuna juht Margot Posti jagas e-kauplejatele nõuandeid tõhusama logistika korraldamiseks ja aitas visualiseerida tulevikutrende.

Võib tunduda, et seminari lõppedes tõstsid e-kauplejad käed ja andsid alla. See pole sugugi nii. Ammutasime palju uusi teadmisi, mis annavad konkurentsieelise turutiheduses ellujäämiseks ning õige pea, juba 2018. aasta kevadel kohtume Tartus uuesti!

Täname seminari toetajaid, kes vahva ürituse korralamisele õla alla panid – STACC, DPD ja Astri.ee.

Vaata seminari pildimeentust Facebookis.

Kohtume juba 21. septembril e-kaubanduse turundusseminaril Tallinnas, KUMU auditooriumis!

Tuult tiibadesse soovides

Signe Kõiv
Juhatuse esimees
Eesti E-kaubanduse Liit
e-kaubanduseliit.ee


Külm juuli e-poodide müügitulu kasvu ei jahutanud

$
0
0

Kas teadsid, et Eesti keskmine õhutemperatuur oli juulikuus 15,7 °C, mis on 1,7 °C normist madalam (paljuaastane keskmine 17,4 °C)? E-kauplejaid see ei heidutanud ja meil on ainult häid uudiseid. 

Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli juulis jooksevhindades 18 miljonit eurot, mis juunikuuga võrreldes oli napis languses 11%, kuid mullusega võrreldes kasvas lennukalt 31%

Tabel 1. Tegevusalade jaekaubandus ja jaemüük posti või interneti teel müügitulu jooksevhindades, mõõtühik miljonit eurot.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Kui juunis kiirenes müügitulu kasv eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4%-ni, siis juulis kasv aeglustus ning müük jätkas sarnaselt aprillile ja maile stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta juulis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 592 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta juuliga võrreldes 11%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) jäi müügitulu eelmise aasta juuliga võrreldes samale tasemele. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku (31%). Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (17%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta juuliga võrreldes 3%. Nende kaupluste müügitulu vähenemisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis mais ja juunis väikest kasvu näitas, pöördus juulis taas langusesse ning vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes 9%.

Juuniga võrreldes jäi juulis jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2017. aasta seitsme kuuga (jaanuar–juuli) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2007 – juuli 2017 (2010 = 100)

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Allikas: Statistikaamet

Eesti e-poed on tehniliselt rohkem korras kui e-poed UK-s

$
0
0

Eesti e-poed on tehniliselt korras, kuid senisest enam tuleks hakata tähelepanu pöörama keskkondade kiirustele. Nii võiks kokku võtta 23. augustil toimunud Eesti E-kaubanduse Liidu seminaril tutvustatud raporti tulemused.

Eesti e-kaubandus areneb kiiresti. Statistikaameti andmetel suurenes interneti teel kaupu müüvate kaupluste müügitulu aastaga 30%, samas kui jaekaupluste müügitulu kasvas keskmiselt 6%. Ka E-kaubanduse Liidu andmed kinnitavad seda, et Eesti elanikud muutuvad üha rohkem „pakirahvaks“ ning oma e-poe on avanud või peagi avab enamik suuremaid kaubanduskette.

E-poed on letimüügiga võrreldes oluliselt kasumlikumad ning kuna nii Forresteri kui Gartneri uuringute järgi on peamiseks kliente ärritavaks teguriks mitte e-poodide kasutusmugavus, vaid nende tehniline toimimine ja kasutuskiirus, siis otsustas Plumbr koos Eesti E-kaubanduse Liiduga viia läbi uuringu hindamaks, kui hästi töötavad Eesti e-poed.

Analüüsi aluseks võeti kõik E-kaubanduse Liidu liikmed ehk 175 e-poodi. Erinevatel ajahetkedel külastasid neid poode Plumbr.eu robotid, kes imiteerisid korraga umbes 20 kliendi käitumist. Mõõdeti kahte parameetrit:

  1. Iga tehtud kliki tulemuslikkust ehk loeti kokku, mitmel juhul e-pood tehniliselt ei töötanud ja kasutajale kuvati veateade.
  2. Samuti mõõdeti iga kliki puhul, kui palju aega kulus kliendi jaoks nupuvajutusest kuni vastuse saamiseni.

IT lahenduste töökindlus sõltub väga paljudest teguritest ning üks ja seesama programmikood võib erinevatel ajahetkedel ning erinevate kasutajate jaoks anda erineva kasutajakogemuse. E-poes olevate kasutajate hulk, võrgukiirus, väliste partnerite (nt makselahenduste) töökindlus – kõik need mõjutavad tulemusi ning andmed võivad sõltuvalt mõõtmishetkest erineda kordades.

Tulemustest. Tehnilisi vigu esines kõigest 3 protsendil e-poodidest, mis on väga tugev näitaja. Erinevalt näiteks UK-st, kus sarnane uuring viidi läbi 500 enimkasutatava e-poega ja kus robotid leidsid vähemalt 1 veasituatsiooni 19% e-poodidest.

Kehvem on olukord e-poodide kasutuskiirusega. Kasutajate käitumise uuringud näitavad, et kui peale nupuvajutust tuleb „pilt ette“ aeglasemalt kui 5 sekundit, tajub klient seda kui põhjendamatut aeglust. Nagu juuresolevalt jooniselt näha, olid uuringus osalenud e-poodidest vaid ca 18% absoluutselt probleemivabad. Ülejäänud 82% peaksid oma poe aeglasemad kohad üle vaatama ja hindama, kas nad kaotavad aeglusest tulenevalt kliente või mitte. Umbes neljandikul poodidest esines tõsiseid probleeme – enam kui pooled nende klientidest kogevad igapäevaselt kasutajatena põhjendamatut aeglust.

Amazon väidab, et iga lisandunud 100 ms rakenduse kasutuskiirusele, vähendab 1% nende müüki. Plumbri andmed nii radikaalset ärakukkumist ei näita, kuid tuginedes rohkem kui viiele miljardile päringule, julgeme väita, et kui leht tuleb kasutaja jaoks ette keskmiselt 2 sekundi asemel 6 sekundiga, siis ca neljandik kasutajatest lahkub keskkonnast ning 80% neist ei naase, kui tegemist on e-poega.

Eesti e-kaubanduse turul on konkurents veel väike, mistõttu seni on e-kanalite juhtidel piisanud töövahendina Google Analyticsi kasutamisest. Kui aga soovitakse suurendada turuosa ja oluliseks muutub iga kliendi rahulolu, siis tuleks vaadata ka nende vahendite poole, mis mõõdavad iga kliendi kasutuskogemust, et maksimeerida e-kanalitest saadavat tulu.

Priit Potter
Juhatuse esimees
Plumbr.eu 

Tule e-kaubanduse turundusseminarile 21. septembril!

$
0
0

“Kõik mis sa teed, teed kõik endale!”
E-kaubanduse müügi- ja turundusseminar 

21. septembril 2017
KUMU auditooriumis (kumu.ekm.ee

Inspireerituna Inese laulust “Iseendale”, keskendume sel korral lihtsale tõele – kõik mis teed, teed vaid endale. Eriline tähendus on sellel e-kaupleja jaoks – Sinu virtuaalne müügiplats võib jääda tuhandete konkurentide seas märkamatuks, kui Sa ei panusta veidi enam või eristu piisavalt. 

Seminaril on läbivaks teemaks müük ja turundamine e-poes, et iseendale tehtu oleks hästi tehtud. Oodatud on nii alustavad kui tegutsevad e-kauplejad ja e-kaubanduse entusiastid. Räägime praktilistest turundusvõtetest, kuuleme e-poodide kogemuslugusid ja keskendume müüginumbrite kasvatamisele läbi kliendi ootuste ületamise.



Aeg:
 21. september kell 09:55-16:40
Koht: KUMU auditoorium (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn – kumu.ekm.ee)
Parkimine: Valge tänava parklas tasuta
Osalejaid: 150
Liitu: FB event

ESINEJAD

Diana Taluri
Marketing Sharks
strateeg/CEO
marketingsharks.ee

Jaan Kruusma
7Blaze Social 
juhatuse liige
7blaze.com

Priit Potter
Plumbr
tegevjuht
plumbr.eu

Taavi Kotka
Plumbr
müügidirektor
plumbr.eu

Mait Mäesalu
Home4You 
e-kaubanduse juht
home4you.ee

Tauno Vään
Kännukas 
asutaja ja tegevjuht
kannukas.ee

Viktor Villand
aGreatLife
kaasasutaja
agreatlifebrand.com

Alvar Räägel
Jungle Ally
asutaja
jungleally.com

Brian Goff
Emerald Green Baby
kaasasutaja
emeraldgreenbaby.com

Henrik Aavik
Applaud
juhatuse liige
applaud.ee

Olga Meinson
Meinson Konsultatsioonid
juhatuse liige
meinson.eu


PROGRAMM

  • 09:30-09:55   Registreerimine ja hommikukohv

  • 09:55-10:00    Avasõnad
                            Signe Kõiv, E-kaubanduse Liidu tegevjuht (e-kaubanduseliit.ee)
  • 10:00-10:30   “Müügi kasvatamine läbi kasutajakogemuse.”
                            Diana Taluri, Marketing Sharks (marketingsharks.ee)

    Kui tugevalt on omavahel seotud kasutajakogemus ja müük? Millised on olulised mõõdikud (KPI-d) e-poe kosutajakogemuse määramisel? Tegevuskava – kuidas saaksid Sina oma e-poe käivet kasvatada!

  • 10:30-11:00   “Teadlik turundamine sotsiaalmeedias.”
                            Jaan Kruusma, 7Blaze Social (7blaze.com)
  • 11:00-11:30   “Kui hästi perfoomivad Eesti e-poed võrdluses UK e-poodidega?
                            Priit Potter ja Taavi Kotka, Plumbr (plumbr.eu)
  • 11:30-12:00    Kogemuslugu: “Turundamine läbi logistika.”
                            
    Mait Mäesalu, Home4You (home4you.ee)
                              
  • 12:00-13:00  Lõunapaus

  • 13:00-14:00   “Kahe aastaga nullist 1 000 000 dollarini läbi Amazoni.”
                           
     Viktor Villand, aGreatLife (agreatlifebrand.com 
                           
    Modereerib: Alvar Räägel, Jungle Ally (jungleally.com)

    Viktor räägib, kuidas ta ehitas 2 aasta ja mõnetuhande euroga internetiäri väärtuses 10 miljonit dollarit. Miks Amazonis müümine on antud aja parim ärimudel? Kes võib alustada Amazonis äri ja millal oleks hea alustada? Kas ja kuidas on võimalik oma endist äri Amazoni kaudu laiendada? Ärimudeli head ja halvad pooled. Kuidas alustada ning saavutada 5 000-10 000 eurone käive kolme kuuga peale seda ettekannet.
     

  • 14:00-14:30     Kogemuslugu: “Kuidas üksi üles ehitada 22 aastat tegutsenud ettevõte?
                            
    Tauno Vään, Kännukas OÜ (kannukas.ee)
  • 14:30-15:00   Kohvipaus
  • 15:00-16:00   “Kuidas Iiri lastekaupade e-pood võttis suuna Hiina turule?”
                            
    Brian Walter Goff, Emerald Green Baby (emeraldgreenbaby.com)
                           
    Modereerib: Henrik Aavik, Applaud (applaud.ee
                            NB! Ettekanne on inglise keeles!

    Kui meie kontinendi e-poed soovivad laieneda Euroopa või USA suunal, võttis Emerald Green Baby ambitsioonika plaani turustada Hiina. Brian toob kuulajateni Iiri e-poe kogemusloo, kuidas ja miks nad otsustasid UK ja Iiri turu asemel kõrgkvaliteediga lastekaupasid Hiina müüa.

  • 16:00-16:30   “Mida rõõmsam klient, seda rõõmsam kaupleja!”
                           
    Olga Meinson, Meinson Konsultatsioonid (meinson.eu)
  • 16:30-16:40   Lõppsõna


 OSALUSTASU

Eesti E-kaubanduse Liidu liikmele
Kiire reageerija 8. septembrini                                69 €
Soodushind 9. septembrist 15. septembrini         89 €
Tavahind 16. septembrist                                      109 €


Tavakülastajale

Kiire reageerija 8. septembrini                               109 €
Soodushind 9. septembrist 15. septembrini        129 €
Tavahind 16. septembrist                                      149 €

E-kaubanduse Liit ei ole käibemaksukohustuslane ja hindadele ei lisandu käibemaks 20%. Konverentsi osalustasu sisaldab toitlustust, konverentsi materjale ja videosalvestisi ettekannetest.


REGISTREERIMINE
 
Registreerida saab 19. septembrini kell 23:59. Osalemise eelduseks on osalustasu tähtaegne maksmine mitte hiljem kui 20. septembriks. Korraldajal on õigus teha muudatusi programmis nii esinejate kui kellaaegade osas.

Kui oled seminarile registreerunud, kuid ei saa mingil põhjusel osaleda, anna palun teada e-maili aadressil info@e-kaubanduseliit.ee või telefonil 5023 456. Kui teatad oma mitteosalemisest hiljemalt 15. septembriks, maksame tagasi 100% rahast. Juhul, kui teatad hiljem või ei teavita meid oma mitteosalemisest, me raha ei tagasta ning pärast registreerumist väljastatud arve kuulub tasumisele.


Korraldajad

Signe Kõiv
E-kaubanduse Liit
+372 5023 456
signe@e-kaubanduseliit.ee
e-kaubanduseliit.ee

Kai Kaasik
E-kaubanduse Liit
+372 5343 3298
kai@e-kaubanduseliit.ee
e-kaubanduseliit.ee


OSALEJAD:

1 Grete Õigemeel Mediron OÜ        
2 Elle Muuga Paberipood OÜ        
3 Signe Kõiv E-kaubanduse Liit        
4 Kai Kaasik E-kaubanduse Liit        

2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus: kasutame purjedesse saadud tuult

$
0
0


Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas täna Strasbourgis Euroopa Parlamendi liikmete ees kõne olukorrast Euroopa Liidus aastal 2017. Ta kirjeldas eeloleva aasta prioriteete ning oma ettekujutust sellest, kuidas Euroopa Liit võiks 2025. aastani areneda (vt kõne terviktekst). Juncker esitles ka tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu saavutamiseks (vt teabeleht tegevuskava kohta).

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles täna: „Euroopa on taas saanud tuule purjedesse. Selleks et edasi liikuda, tuleb aga osata soodsat tuule suunda ära kasutada. (…) Meil tuleb panna paika oma edasine suund. Mark Twain on kirjutanud, et tagantjärele ollakse rohkem pettunud asjade pärast, mis on tegemata jäetud, kui nende pärast, mida on tehtud. Kui soovime 2025. aastaks luua ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa, tuleb meil tegutseda praegu.

Samal ajal president Junckeri kõnega Euroopa Parlamendi ees võttis Euroopa Komisjon vastu konkreetsed algatused järgmistes valdkondades: kaubandus, investeeringute eelkontroll, küberturvalisus, tööstus, andmed ja demokraatia ning kiire jõudmine sõnadelt tegudele.

Täna avaldati ka mitu teabelehte, milles käsitletakse põhjalikumalt presidendi kõne mõningaid põhielemente.

2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus:  

Oleme saanud tuule purjedesse

Nüüd, kus kriisi algusest on möödunud kümme aastat, on Euroopa majandus lõpuks taas tõusuteel. Koos sellega ühtlasi inimeste usaldus. ELi 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on asunud tegutsema selle nimel, et seada liidus taas esikohale Euroopa. Ning anda üheskoos sõnale „liit“ tagasi selle algne mõte.

Püsime kursil

Tulevikuplaane tehes peame ühtlasi jälgima, et püsiksime valitud kursil. (…) Meil tuleb lõpule viia Bratislavas käima lükatud protsess.

Kaubandus: „Aina suurem hulk partnerriike kogu maailmast soovib meiega üksteise võidu kaubanduslepinguid sõlmida. (…) Täna esitame ettepaneku alustada kaubandusläbirääkimisi Austraalia ja Uus-Meremaaga.

Kuid samas ei tasu meid pidada lihtsameelseteks vabakaubanduse jüngriteks. Euroopa Liit peab alati kaitsma oma strateegilisi huve. Seepärast esitame täna uue ELi investeeringute eelkontrolli raamistiku ettepaneku.

Tööstus:Olen uhke meie autotööstuse üle. Kuid mind šokeerib see, kui tarbijaid teadlikult ja sihilikult eksitatakse. Kutsun autotööstust üles oma vigu tunnistama ja neid korrigeerima.“

Uus tööstuspoliitika strateegia, mida komisjon täna esitleb, aitab meie tootmisharudel saavutada või säilitada innovatsiooni, digiteerimise ja dekarboniseerimise valdkonnas liidrikoha.

Võitlus kliimamuutuste vastu: „Kuna Ameerika Ühendriigid on minemas stagnatsiooni teed, on Euroopa see, kes peab meie planeedi taas suureks tegema. Meil on inimkonnana ühine pärand.

Küberturvalisus: „Küberrünnakud võivad ohustada demokraatia ja majanduse stabiilsust rohkemgi kui relvad ja tankid. (…) Täna teeb komisjon ettepaneku uute vahendite, sealhulgas Euroopa Küberturbeameti kohta, et me saaksime end paremini kaitsta.

Ränne: „Euroopa on ja jääb solidaarsuse kantsiks, kus need, kes põgenevad tagakiusamise eest, leiavad varjupaiga.

Meil on küll ühised piirid, kuid geograafilise asukoha poolest eesliinil olevaid liikmesriike ei saa nende kaitsmisel üksi jätta. Ühised piirid ja ühine kaitse käivad kokku.“

Rändeteemadel rääkides ei saa jätta mainimata Itaalia väsimatut ja ennastsalgavat tööd. (…) Itaalia päästab Euroopa au Vahemere piirkonnas.

Euroopa solidaarsuskorpus (vt teabeleht): „Eriti uhke olen ma nende noorte eurooplaste üle (…), kes tegutsevad uues Euroopa solidaarsuskorpuses. Nemad hoiavad kõrgel Euroopa solidaarsusvaimu.

Aafrika (vt teabeleht): „Samuti peame näitama üles solidaarsust Aafrikaga. Aafrikas elavad uhked noored inimesed, see maailmajagu on inimkonna häll. Meie 2,7 miljardi euro suurune ELi Aafrika usaldusfond aitab luua uusi töökohti kõikjal Aafrikas.

Tegudele asumine

Nüüd on aeg [Euroopa tuleviku üle peetavast] arutelust esimesi kokkuvõtteid teha. Aeg on asuda mõtetelt tegudele, jõuda väitlemisest otsustamiseni. Täna soovin esitleda oma seisukohta, n-ö oma „kuuendat stsenaariumi“.

Minu jaoks tähendab Euroopa rohkem kui üksnes ühtset turgu. Enamat kui raha, enamat kui euro. Euroopa keskmes on alati olnud väärtused.

Idast läände: „Euroopa ulatub Vigost Varnani. Hispaaniast Bulgaariani. Ulatub idast läände – Euroopa peab hingama mõlema kopsuga. Muidu jääme lihtsalt õhku ahmima.“

Töötajate lähetamine (vt teabeleht): „Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi töötajaid. Töötajad peaksid saama samas kohas tehtava sama töö eest sama tasu.“

Euroopa tööjõuamet (vt teabeleht): „Näib absurdne, et pangandusnormide täitmise kontrollimiseks on meil pangandusjärelevalveasutus, aga ühisturul õigluse tagamiseks ühine tööjõuamet puudub. Me kavatseme selle luua.

Toiduainete kvaliteedierinevused (vt teabeleht): „Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi tarbijaid. Ei ole vastuvõetav, et mõnes Euroopa osas müüakse tarbijatele kehvema kvaliteediga toiduaineid kui teistes riikides. (…) Ei ole õiglane, et slovakkidele mõeldud kalapulkade sees on vähem kala, ungarlastele tehtud valmistoitudes vähem liha või tšehhide jaoks valmistatud šokolaadis vähem kakaod.

Õigusriigi põhimõtte järgimine: „Euroopas ei valitse mitte tugevama õigus, vaid õiguse jõud. (…) Õigusriigi põhimõtte järgimine ei ole Euroopa Liidus vabatahtlik. See on vältimatu kohustus.

Euroopa Liidu Kohtu otsuseid tuleb täita kõigil. Nende otsuste või ka liikmesriikide kohtute sõltumatuse õõnestamine tähendab kodanike ilmajätmist nende põhiõigustest.

Schengeni ala: „Kui soovime tugevdada oma välispiiride kaitset, peame Schengeni ala viivitamata Bulgaariale ja Rumeeniale avama. Samuti peaks Horvaatiast saama täieõiguslik Schengeni liikmesriik kohe, kui ta on kõik seatud tingimused täitnud.

Euroala (vt teabeleht): „Kui soovime, et euro ühendaks, mitte ei lõhestaks Euroopat, peaks see olema enamat kui ühe väljavalitud riikiderühma rahaühik. Euro on mõeldud kogu Euroopa Liidu ühisrahaks.

Laienemine: „Peaksime näitama Lääne-Balkani riikidele, et nende ELiga ühinemise väljavaade on reaalne. (…) On selge, et [nende] volituste ajal uut laienemist ei toimu. (…) Kuid seejärel hakkab Euroopa Liidu liikmesriikide arv kasvama.“

Türgi: „Türgi on juba mõnda aega pikkade sammudega Euroopa Liidust eemaldunud.“

„Ajakirjanike koht on toimetuses, mitte vanglas. Nad kuuluvad sinna, kus valitseb väljendusvabadus.

Pöördun Türgi võimukandjate poole järgmise nõudmisega: laske meie ajakirjanikud vabaks!“

Maksuküsimustes kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine: „Pooldan igati üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele otsuste puhul, mis käsitlevad äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi, digitaaltööstuse õiglast maksustamist ja finantstehingute maksu.

Euroopa majandus- ja rahandusminister (vt teabeleht): „Meil peaks olema Euroopa majandus- ja rahandusminister: Euroopa minister, kes edendaks ja toetaks struktuurireforme liikmesriikides.“

Meil ei ole vaja paralleelstruktuure. (…) Euroala parlament on Euroopa Parlament.“

Võitlus terrorismi vastu: „Kutsun üles looma Euroopa luureüksust, mis tagaks, et andmeid terroristide, välisvõitlejate ja muude selliste kurjategijate kohta jagataks automaatselt luureteenistuste ja politseiga.

Tugevama roll üleilmsel tasandil: „Tahan, et liikmesriigid mõtleksid järele, millised välispoliitilised otsused võiks viia ühehäälse otsustamise alt kvalifitseeritud häälteenamuse alla. Aluslepingus on vastavad sätted juba ette nähtud.

Parem õigusloome (vt teabeleht): „Me ei tohiks sekkuda Euroopa kodanike igapäevaellu. (…) Me ei tohiks keskenduda ainult uute initsiatiivide väljamõtlemisele või pädevuse pidevale suurendamisele. Valdkondades, kus see on loogiline, tuleks pädevus anda liikmesriikidele tagasi.“

Moodustan juba sel kuul subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma, kes vaataks kriitilise pilguga üle kõik poliitikavaldkonnad, et teha kindlaks, et me tegutseme ainult seal, kus EL annab lisaväärtust.

Institutsioonide reformimineEuroopa suudaks paremini toimida, kui Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja ametikoht ühendada. (…) Euroopat oleks lihtsam mõista, kui laeva juhiks ainult üks kapten. (…) Ühine president kajastaks paremini meie Euroopa Liidu olemust – seda, et ta on ühtaegu riikide liit ja kodanike liit.

„Kui tahta tugevdada Euroopa demokraatiat, ei ole võimalik tagasi pöörata esikkandidaatide –Spitzenkandidaten – esitamise demokraatlikku protsessi.“

Tegevuskava

Meie tulevik ei saa jääda stsenaariumiks. (…) Homse liidu peame valmis tegema täna.

30. märtsil 2019 oleme me 27 liikmesriigist koosnev liit. Me peaksime ennast kahekümne seitsmekesi ja ka ELi institutsioonides selleks hetkeks hästi ette valmistama.

Minu lootus on, et 30. märtsil 2019 ärkavad eurooplased liidus, kus me kõik seisame oma väärtuste eest; kus kõik liikmesriigid järgivad vankumatult õigusriigi põhimõtteid; (…) kus me oleme rajanud majandus- ja rahaliidu vundamendi, nõnda et meil on võimalik kaitsta oma ühisraha nii headel kui ka halbadel aegadel, ilma et oleks tarvis otsida abi väljastpoolt; (…) kus üksainus president, kes on valitud üleeuroopalise valimiskampaania järel, juhib komisjoni ja Euroopa Ülemkogu tööd.

Me oleme hakanud katust parandama. Aga see töö tuleb meil lõpule viia nüüd, kui ilm on päikeseline ja kuni ta seda veel on. (…) Nii et hiivakem ankur. Seilakem sadamast merele. Ja las tuul paisutab me purjesid.“

Taustteave

Iga aasta septembris peab Euroopa Komisjoni president Euroopa Parlamendi ees Euroopa Liidu olukorra kohta kõne, milles ta teeb kokkuvõtte aasta jooksul saavutatust ja esitab prioriteedid eelolevaks aastaks. Samuti räägib president sellest, kuidas komisjon kavatseb tegeleda kõige pakilisemate probleemidega, millega Euroopa Liit hetkel silmitsi seisab. Kõnele järgneb parlamendi täiskogu arutelu. Nii algatatakse dialoog Euroopa Parlamendi ja nõukoguga komisjoni järgmise aasta tööprogrammi ettevalmistamiseks.

Lisaks saatsid president Juncker ja esimene asepresident Timmermans täna Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujariigile kavatsusavalduse, kus kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida komisjon kavatseb õigusaktide või muude vahenditega võtta kuni järgmise (2018.) aasta lõpuni. Nii on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete 2010. aasta raamkokkuleppega.

Lisateave

Brošüür „Euroopa Liidu olukord 2017. aastal“ koosneb järgmistest dokumentidest:

  • 2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus (ametlik versioon)
  • Kavatsusavaldus
  • Edusammud komisjoni kümne prioriteedi elluviimisel
  • Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa Liidu saavutamiseks

Euroopa Liidu olukord 2017: veebileht
Euroopa Komisjoni 10 poliitilist prioriteeti

Euroopa Komisjon – Pressiteade
Brüssel, 13. september 2017

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti esindus

Smaily hommikuseminar ►28.09.2017

$
0
0

Smaily kutsub E-kaubanduse Liidu liikmeid hommikuseminarile. Smaily on ülilihtne ja mugav meiliturundusteenus, mille abil veebis e-kirju koostada ja saata. Saad oma meiliturunduskampaaniate kvaliteeti ja tõhusust tõsta, vähendades samal ajal ettevalmistusteks kuluvat aega ning ressursse.
 
Smaily use case: “Kuidas uudiskirja täpsema sihtimisega 4-6x müüki kasvatada?”
 
Aeg: 28. september kell 10.00-11.45
Koht: Smaily kontor, Paldiski mnt 29, IV korrus
Parkimine: tasuta, maja ees üle tee
Osalejaid: 30
 
Hommikuseminari ajakava: 
  • 09:45-10:00   Hommikukohv
  • 10:00-10:45   Kuidas uudiskirja täpsema sihtimisega 4-6x müüki tõsta?

  • 10:45-11:10    Kohvipaus
  • 11:10-11:45   Kuidas uudiskirja täpsema sihtimisega 4-6x müüki tõsta?

Hommikuseminar on liikmetele tasuta, registreeri osavõtt hiljemalt 26. septembriks. Seminariruum mahutab 30 kiiremat osalejat!

Osalejad:

1 Signe Kõiv E-kaubanduse Liit
2 Kai Kaasik E-kaubanduse Liit
3 Olavi Ruhno Wow Events
4 Arle Agu Koopia Niini & Rauam OÜ
5 Joonas Kulli Expert Eesti OÜ
6 Anu Raun Textelle OÜ
7 Kadri Metsküll Miterassa OÜ
8 Nikita Tikhomirov Punk Digital OÜ
9 Sigrid Tammiste Kindlustusest Kindlustusmaakler
10 Margus Ots Aedes Web Solutions OÜ
11 Piret Roos Indevex OÜ
12 Reelika Maranik Cleveron AS
13 Kaie Solnask Allepal OÜ
14 Maarja Martin Pakendikeskus AS
15 Roman Villo Hansabay Eesti OÜ
16 Oleg Ismikejev Hansabay Eesti OÜ
17 Kristi Ojala Timesmith OÜ
18 Oliver Sõgel Greenbrown OÜ
19 Eve Rebane Greenbrown OÜ
20 Chrislyn Kikkas Anvol OÜ
21 Andra Järve Allepal OÜ
22 Inna Śorohhova Teaspon AS
23 Greetel Lee Viasat AS
24 Ilias Niotis Biolarte OÜ
25 Vasilis Makrygiannis Biolarte OÜ
Viewing all 459 articles
Browse latest View live